привет мои дорогие читатели! - Tere, minu armsad lugejad! Minu esimene jutukene käsitleb minipuhkust Põhjamaade Veneetsiasse ehk maakeeli Sankt-Peterburi. Reisikaaslasteks juba ammu kalliks saanud elukaaslane Emil, kuid seltsiks lisaks minu jaoks põhimõtteliselt võõrad inimesed - Herman ja Olivia. Reis oli pull ja kätkes endas mitmekülgseid tegevusi, millest lähemalt pajatan juba järgnevates lõikudes. Jääge minuga!
Mis mõttes läksin reisile põhimõtteliselt võõraste inimestega? Kohe selgitan. Herman on Emili kaua-aegne sõber, keda olen elus vist 3x näinud ning Oliviaga, kes on ta pruut, olen varasemalt kohtunud vaid korra. Tegelikult joppas täiega, et just nemad meiega liitusid, sest kombineeritud sai üks üleni vahva ja toimiv tiim - vähemalt meie arvates.
Veidi veel taustainfi: transpordiks kasutasime Lux Expressi ja Bolti, majutuse leidsime läbi airbnb ning #TASUTA viisad taotlesime Vene Föderatsiooni Välisministeeriumi kodulehelt. Täiesti ilma vene keeleta hakkama saada on keeruline, kuid jumal õnnistatud, oleme kõik 6 aastat russki jasõki koolis õppinud. Abiks tuli ka inglise keel ja Google Translate. Wifi on paljudes kohtades saadaval, kuid igaks juhuks tellisime kolmeks päevaks Tele2 interneti Venemaal, mis tundus valikutest kõige odavam.
31.10.2019 - essa päev
Seiklust kõikvõimsale Venemaale alustasime üheskoos oktoobrikuu viimasel päeval meie Sikupilli apartmendist. Olivia ja Herman tulid hommikuse une säästmise eesmärgil juba eelneval õhtul meile. Eeskujuliku koduperenaisena olin küpsetanud saiakesed ja varunud igaühele bussisõiduks söögimoona, et omakorda veel väärtuslikku und säästa.
Peterburi jõudsime umbes 15.00 ning esimene seiklus oli leida üleüldse mõni takso ning seejärel taksojuhile selgeks teha, kuhu minna soovime. Korterisse jõudes tegime kõik ühe uinaku ning hiljem suundusime juba linna peale, et leida meeldiv kohake õhtustamiseks. Restoran oli muhe ja toidud olid maitsvad - tegime hea valiku! Ülejäänud õhtu veetsime Unot pelades. Selle ringi võitis Emil, kui kogenud hasartmängur, aga ise teenisin välja auväärse teise koha. Uno on minu jaoks äge taasavastus, mis on nii lihtne ja vahva. Kindlalt ostan endalegi need kaardid varsti.
01.11.2019 - tessa päev
JUHHUU - essa TERVE päev. Otsutasime külastada Ermitaaži muuseumit. VÄO. Super ilus ja äge koht. Kindlalt peaks igaüks seda kohta külastama, kui sinnakanti asja on. Isegi siis, kui muidu end eriliseks kunstiinimeseks ei pea. Vahva #boonus - ISIC kaardiga on sissepääs tasuta. Mind vapustasid lisaks kaunitele õlimaalidele just hoone arhitektuur ja sisekujundus. VÄO.
Õhtuks otsustasime end kirja panna pub crawlile, mida korraldasid kohalikud baarieksperdid. Hind inimese kohta oli 15 euri + joogid/söögid, mis veel ise juurde ostsid. Pakett sisaldas 4 pubi külastust, shotte igas baaris ning mitmesuguseid tegevusi. Südamest ütlen - üliäge kogemus. Ise linnas kobistades poleks me kindlasti nii vahvaid kohti leidnud.
*esimene pubi: pubi/kokteilibaar. Tutvusime teiste mängijatega ning tantsisime akustilise bändi saatel.
*teine pubi: väga coolio sisekujundusega koht, kus igaühele jagati ülesanded, mida pidime esitlema teistele. Mina pidin lausuma loitsu ning seda selgitama. Valisin ilmestamiseks random lause võro keeles ning mõtte eesti keeles, sest eks need mõlemad keeled ole pigem eksootilised Venemaal. “Kun um tuu lump kun kunna umma. IGAÜKS VÕTAB BAARIST ÜHE JOOGI. Kun um tuu lump kun kunna umma" Suht ekspormnt, aga rahvas oli vaimustuses ja üleüldse oli vahva. Fun fact - peale meie olid baarirallil veel 4 Eestist pärit venelannat.
*kolmas pubi/klubi - wuuh, anxi essad body-shotid. Loomulikult ainult enda mehe rinnalt. See koht oli vahva, sest ülemisel korrusel oli klubi moodi koht ning all kauaoodatud KARAOKE. Olin juba pikalt kõigile peale käinud, et kindlalt peame mõne karaokebaari leidma ning hääled soojaks laulma. check.
*neljas pubi/klubi - Kole Koiott - baaris ainult tüdrukud. Essa laksuga vedas üks korraldajatest mind baariletile tantsulkat tegema. Kohe kiirelt liitus ka Olivia, niiet meie tiim sai täielikult esindatud. Hiljem puhusime juttu ka kahe vene neiuga, kes meil lahkelt oma lauas jalgu lubasid puhata. Vestlus oli huvitav, sest üks neist on tulihingeline Putini toetaja ning mulle on alati meeldinud arendada vestluseid inimestega, kellel on erinevad arvamused.
Lisaks lõbule, oli see ka võistus, mille lõppedes krooniti pubiralli kuningas ja kuninganna. Meie panime oma panused Oliviale ja otseloomulikult valitigi tema kuningannaks. Ise sain samuti tubli kolmanda koha.
Õhtu lõpetasime tavapäraselt McDonaldsi restoranis, kuhu kaotasin ka oma mütsi ära. :/ Aga
02.11.2019 - kossa päev
Herman soovis väga külastada Peterburi kõige kõrgemat hoonet ning seda me otsustasimegi teha. Sõitsime 30 minti Piiteri teise otsa, sest Google ütles, et see on avatud. Kahjuks Google valetas meile, sest nii see polnud absoluutselt. Kohalik insener teadis rääkida, et hoone avatakse alles aasta pärast... Äge oleks olnud küll. Koha nimeks on #LakhtaCenter ning näeb vägagi modernne välja.
Egas midagi - tellisime uue takso ning sõitsime turule. Peale toidu ja mulle uue mütsi me ei ostnudki midagi. Omaette kogemus on see kindlasti kõigile, kellele meeldib Sepa turg ning odavad asjad. Toit oli turul väga maitsev ning sealsest suitsusingist olime kõik vaimustuses. Täpsemalt külastasime #Сенной turgu.
03.11.2019 - nessa? päev
Täiesti lambist mõtlesime spaasse minna. Ja läksimegi. Hommikul istusime jälle taksosse ja sõitsime linna teise otsa, et trikood soetada ning vetta hüpata. Oh õnnetust - meie eestlastena oleme harjunud, et igal pool vähe inimesi, kuid võta näpust. Venemaal pidime igal pool tsirka tunnikese järjekorras ootama. Nii ka Euroopa ühes suurimas veepargis. Rääkides ISIC-ust, täiesti lambist saime ka veepargis poole odavamad piletid tänu nendele.
Koht ise oli päris pull - palju ruumi, äge sisekujundus ja mitmed saunad. Küll aga, kuna isiklikult olen elupõline põdeja ja kardan kõike ja kõiki, siis pärast esimesest torust alla laskmist, olin südari äärel päris pikalt ning kui oli aeg uude torusse minna, elasin hoopis üle mini-paanikahoo ja tönnisin omaette ühe peatäie, kui tuubiga trepist üles vantsisin. Kõigest hoolimata, otsustasin siiski veel ühest titadetorust alla lasta ning sellega minu lustimised lõppesid. Saunade puhul oli tore see, et neid oli palju, aga kahjuks kõik olid põhimõtteliselt ühesugused.
Viimase õhtu puhul otsustasime minna ühte Saksa pubisse, mis meie korteri kõrval asus. VÄGA vahva koht oli. Toidud nägid head välja ja olid maitsvad, menüüst vaatas vastu väga suur õllevalik ning need, mida proovisime, olid kõik ülihead. Taaskord mängisime Unot, kuid seekord jäi Emil luuseriks nind mina panin selle mängu kinni. Tšempion on tuhast tõusnud.
04.11.2019 - vissa? päev
Oeh, ja juba viimane päev. See reis möödus meie kõigi jaoks nii meeldivalt, et süda tilkus verd, kui asjad pakkisime ja lahkuma pidime. Kuna check-out oli 12.00 ja buss väljus alles 16.00, otsustasime veidi veel linna peal ringi kulgeda ja suveniire hankida.
TIP! - kindlalt ostke suveniirid vanalinnast ära,kui neid näete, sest juba veidi kaugemalt ja bussijaama lähedusest ei suutnud meie ühtegi putkat leida.
kokkuvõte
Olen mega rahul, et selle väikese minipuhkuse ette võtsime ja just nende inimestega. Kõik kulges nii mõnusalt ja rahulikult, sai pulli ja puhata, ei olnud mingisugust hõõrumist ega vaidlusi. Ja kuna hinnad odavamad veidi, kui Eestis, sai ka ilma süümekateta rahus rublasid pilduda.
Aitäh mu armsale elukaaslasele ja rõõmsatele reisisellidele selle vahva tripi eest!