2019 - sitast saab küll saia!


Uuh, suurem osa detsembrist on läbi ja õnneks võib öelda, et aasta on end lõpuks normiks tõmmanud. Kes mu eluga vähekenegi kursis on, ilmselt teab, et 2019 Angela eluilmateenistus lubas lõpmatut fekaalirahet ning alles aasta lõpuks läks taevas selgeks.


22 - elu muutub lõbusamaks!


Detsember on olnud ütlemata kiire, aga lõbus. Algas sünkariga, kui Emil võttis end kokku ja tegi oma elu esimese koogi mulle, sest koogid on jäätise kõrval mu lemmarid. Päeval käisime mõlemad teist korda elus uisutamas ning see oli mega vahva. Mulle tundub, et kui ma oleks varem uisutama õppinud, oleks mul vähemalt üks põhjus, miks ma tahaks talvel üldse välja vedada end. Lisaks sain kätte palavalt oodatud köögikombaini <3 <3 <3 Kuigi on olnud kiire ja tegus periood, et pole aega rahulikult instat ega twitteritki scrollida, olen seda täiega nautinud!




Erialane prax MKM-is


Kes veel mäletab, siis eelmises postituses mainisin, et alustan erialast praktikat MKM-is. Nüüdseks on see läbi ja kuigi selle töö eest palka ei makstud, oli see minu senise elu kõige lemmikum töökogemus. Ma poleks elus osanud arvata, et just ministeeriumis kohtan nii ägedaid ja sõbralikke ja sooja südamega inimesi.


Jõuluhooajale kohaselt toimus praxi ajal ka MKM-i jõulupidu. Kuigi enne regamist arutlesin pikalt, kas julgen sinna üksi minna, siis lõpptulemus tasus end ära. Kräu oli korralik ja ühele endast lugupidavale riigiastusele igati kohane. Oma isiklikuks lemmikinimeseks jõulupeol kroonin Julia, keda ma enne pidu isegi ei tundnud, kuid kes tuli kohale vaid tänu minu meeleolukatele kutsetele ning nautis täiega seda pidu. Üleüldse oli äge tutvuda ka teiste ministeeriumi töötajatega, sest oma tavalisel argipäeval põksusin ma põhiliselt vaid meie korrusel, kus enamasti hängisid vaid avalike suhete osakonna rahvas ning juhtkond.



Minu isiklikuks ülesandeks sai orgunnida osakonna jõulupidu. Selle puhul otsustasin kamraadid kutsuda kirveid loopima. Iseenesest väga äge uus kogemus, kui jätta kõrvale fakt, et ma alati sakin sellistes tegevustes. Õhtu edenedes einestasime kõik koos ning külastasin esimest korda elus Valli baari, kus jõin oma elu esimese ja loodetavasti viimase Millimallika.



Praktikalt lahkusin isegi veidi nukralt, kuid samas rahulolevalt. Sain mega palju positiivset tagasisidet enda ja oma tehtud töö kohta. Tulevikuks sain juurde kuhjaga enesekindlust ja kinnitust, et teen õiget asja.




Soojad soovid


Ega täna ei hakkakski pikemalt heietama, sest kellel ikka selle jõulusagina juures aega lugeda on. Tahtsingi tegelt lihtsalt öelda, et ma südamest loodan, et kõikidel mu sõpradel ja tuttavatel on põhjust elu üle rõõmu tunda ning pühadele helge meeleoluga vastu minna. Kui leidub kaaskannatajaid, kelle vererõhku 2019 ikka veel kõrgel hoiab, siis ärge põdege, sest uus kümnend on juba ukse ees ja loodetavasti on tal kaasas palju päikeselisi päevi! Tänan kõiki, kes on sellel kirjul aastal minu ümber olnud, mind positiivsusega nakatanud ja inspireerinud - olete imelised!


Eriti palju jõudu ja jaksu pühadeks soovin lõunamaale suunduvatele klemmidele, sest teadagi tähendab jõuluaeg Võrumaal tihedat rämmarihooaega. Pidage vastu!


Kuna eelmine kord sain palju positiivset tagasisidet lõpupicide eest, siis lisan seekord ka väikese punnis kõhuga boyfriend appreciationi.


Everyday is Christmas when you're here with me I'm safe in your arms, you're my angel, baby




Imelisi pühi ja elamusterohket uut aastat, mu sõbrad!