Kas kellelegi veel tundub, et jaanuar on juba terve igaviku kestnud, aga ikka on veel mõned päevad veebruarini minna? Ei saa öelda, et aasta oleks just halvasti käima läinud, aga midagi väga rõõmustavat pole samuti välja tuua. Välja arvatud muidugi see, et minu KRIBA agentuur on päris hea hooga käima läinud ning olen endale väga ägedad kliendid leidnud, kuid sellest pikemalt mõni teine kord.
Sensorite kobarkäkk
Et kõik oleks selge, siis alanud aastaga lõpetasime Dexcomiga koostöö, mis tähendab ka seda, et nüüdsest pean enda sensorid ise sebima. Olin juba jõudnud unustada, miline peavalu on Eestis diabeeti põdeja olla, sest jaanuar on olnud päris tüütu skeemitamine. Kuna tooted ei jõudnud jaanuari alguseks Haigekassa soodustusega lettidele, pidin tagasi pöörduma oma Libre2 varude juurde, mis suvest alles olid jäänud. Juba see oli muserdav, sest seda oli palju ebamugavam kasutada ja mõõtmised näitasid tihti aiateibaid. Pidin uuesti LibreLink rakenduse alla laadima, mida ei saa ju Eesti Play poe kontoga teha ja kõik muu siblimine seal juures. Heast südamest müüsin oma teise Libre2 ära, mis tähendab, et nüüd olen juba kolmandat päeva üldse ilma sensorita. See on eriti nukker aeg olnud. Olin poolteist aastat olnud sensorikasutaja ning sensorivaba aega selles perioodis oli maksimaalselt mõned tunnid korraga. Glükomeetrile tagasiminek on olnud väga raske ning mu veresuhkur on konstantselt 10 ringis. Kuna püüan sõrmest veresuhkrut mõõta võimalikult vähe, siis ei toimu minu poolt ka üldse korrigeerimisi, mida sensorit kasutades tuli päris tihti ette. Pole ime, et ilma sensorita on palju keerulisem normaalset glükohemo saavutada, sest mis silma alt ära, sellega korras.
Võtsin juba eelmisel nädalal oma lähima apteegiga ühendust, et nad mulle sensorid ja saatja hangiksid. Kuna nõudlus on suur, sain sensorid kätte alles nädal aega hiljem. Küll aga selgus, et saatjat ei ole võimalik müüa. Selgituseks neile, kes sellest väga palju ei tea, siis sensoreid ei saa kasutada ilma saatjata. Tegelikult ei saanudki ma lõpuni aru, milles on probleem, aga mulle öeldi, et saatjaid ei anta laost välja, sest kasutusjuhendit ei ole. Ma siiralt loodan, et ma sain valesti aru ning tegelikult on seal mingi päriselt oluline põhjus taga.
Ma 100% mõistan inimeste pahameelt, et kauaoodatud tarvik on kuhugi piiri taha kinni jäänud. Lubadus oli jaanuari algus ning iga viibinud päev tundub igavikuna, sest seda on niigi kaua oodatud. Ma ei tea, kelle käkk see on, aga tegelikult ei olegi mingit vahet, sest praegu on vihalaviini alla jäänud vaesed (e-)apteekrid, kelle jaoks on see samuti täiesti uus asi ning kes ei vastuta lao täituvuse eest. Ma tean, et suur kiusatus on pahandada nendega, kes on kättesaadavad, aga see ei aita. Mäletan väga hästi, kuidas teeninduses töötades tuli pidevalt klientide pahameelega tegeleda, miks mõni toit või jook liiga kallis on, nagu mina oleksin hinnakirja välja mõelnud. Mina igatahes olen väga tänulik enda apteegi töötajatele, kellega oleme pidanud väga tihedat ja kasulikku diskussiooni, püüdes teineteist kättesaadud infoga varustada. Ja infovahetus on olnud tõesti kahepoolne, sest ka mina räägin neile seda, mida olen kogenud või lugenud.
Muud vidinad
Sügisese liikumisväljakutse edukalt läbimise preemiaks oli nutikell Fitbit Versa 3, mida olen väga usinalt kasutanud. Lisaks kõigele muule põnevale, õnnestus mul sellega siduda ka oma Dexcom One sensori näidud. Selleks pidin kahjuks Dexcom One rakenduse maha laadima ning xdripi asemele tõmbama. Järjekordne tüütu skeemitamine juures... Kell oli megalt mugav lahendus trennis, roolis ja jalutades, sest nüüd ei pidanud veresuhkru kontrollimiseks isegi telefoni otsima, seda lukust lahti tegema ja rakendust avama, vaid lihtsalt randmele vaatama. Kell andis ka alarme, tänu millele oli eriti mugav veresuhkru muutustele reageerida. Ma kirjeldan juhtunut minevikus, sest hetkel mul taaskord seda võimalust ei ole. Esiteks juba sellepärast, et mul pole sensoritki küljes. Teiseks seetõttu, et liikusin Samsungilt Iphonele ning lihtsalt pole olnud võimalust katsetada, kas Õunaga kõik need asjad samamoodi tööle hakkavad. Eks elame ja näeme.
Kui rääkida xdrip rakendusest, siis alguses meeldis see mulle väga, aga mida aeg edasi, seda rohkem vaimustus kustus. Kui oleks valida mingi muu variant, kuidas oma uut telefoni ja kella sensoriga siduda, jätaksin xdripi pigem kõrvale. Seal on meeletult palju valikuid ja võimalusi, mis tõmbavad mul silme eest täiesti kirjuks, mistõttu ei viitsi ma üldse seal surfata ja sätteid mudida. Igasuguseid graafikuid ja jooni on väga palju ning kõige keerulisem on mööda vaadata ennustustest, mis tihti ei vasta üldse tõele. Kuigi ma tean, et 23 minuti pärast väga tõenäoliselt hüpoglükeemiat ei tule, siis suurest hirmust usun lõpuks ikkagi rakendust ning igaks juhuks söön end hüperisse. Tean, et tehnika pole süüdi, et ma ei suuda adekvaatseid otsuseid langetada, aga ega see andmete kirjusus kaasa ka ei aita. Kindlasti on rakendus väga kasulik neile, kes orienteeruvad graafikute maailmas paremini ning viitsivad sätetes möllata, et pakutavatest võimalustest maksimum võtta. Samuti tundus, et mõõdetud näidud vastasid tõele, mis tegelikult ongi kõige olulisem.
Hakkasin kasutama NovoPen Echo Plus süstevahendit, millega olen seni väga rahul. See salvestab info viimati manustatud insuliinikoguse ja möödunud aja kohta. Näeb ka maru äge välja. Ainuke negatiivne aspekt on, et kuna kolbid on väiksemad, siis tuleb neid vahetada suht tihti. Mina teen seda umbes iga nädala tagant. Seda on võimalik endale hankida retsepti alusel. Vaata pilte @anxidiabeedijutud Instagrami kontolt.
Kuna mõned ikkagi on oma sensorid kätte saanud ning loodetavasti saavad varsti kõik soovijad, müün ära oma sensoreid kaunistavad kleepsud. Läksin tellimisega veits hoogu. Kes tahab, võib mulle otse kirjutada.
Lilleline komplekt (3tk)=20€
Lehemustriline komplekt (3tk)=20€
Jõuluteemaline komplekt (kaugelt vaadates lihtsalt värviline) (3tk)=16€
Ultimate koroona kaitsekilp saavutatud
Aastavahetusel suutsin endale koroona külge haakida. Alguses ei saanud arugi, sest mõtlesin, et külmetasin, sest jooksin lahtiste hõlmadega uusaastaööl ringi. Haigus kulges nagu alati. Kõik algas kurguvalust ning liikus edasi köha, nohu, väikese palaviku, peavalu ja väsimuseni. Ainuke uus asi oli meeletu raskustunne nagu oleksin Hunt Punamütsikese muinasjutust, kellel on kõht kive täis laotud. Hea uudis on, et nüüd kaitseb mind eriti võimas kilp - 3 vaktsiini ning läbipõdemine. Veresuhkur oli nagu tavaliselt pigem kõrge, püsivalt 10-13 vahel, aga taaskord mitte midagi ületamatut.
Õnnelik smuutivaru omanik
Nagu lubasin, loosin välja ka mu lemmarite hüporohtude võitja, kes saab endale uueks aastaks mõnusa varu imemaitsvaid Põnni beebitoite. Loosi läksid 2 karpi maasikamaitselisi ja 2 karpi puuviljamaitselisi ökoloogilisi smuutisid ning võitjaks sai Britt Puusepp. Palju õnne! Võtan sinuga instas ühendust.
