Ma alustasin seda blogi 2019. aasta oktoobris, kui olin töötu tudeng ja ülikoolile ka päris 100% endast anda ei raatsinud. Ma olen alati olnud isiksus, kellele meeldib tsäägatada (lobiseda/jutustada) ning tihti jääb puudu inimestest, kes puhtfüüsiliselt jaksaks minu suhtlemisvajadusi rahuldada. Lootsin, et kirjutamine tuleb siinkohal appi nii mulle kui mu kullapaidele ning õnneks ma ei pidanud pettuma.
Eks eluke kipub ikka veidraid vimkasid viskama ning 2020. aasta mais diagnoositi mul täiesti lambist esimest tüüpi diabeet. Ei hakka ilustama – see sakib. Kuna suhkruhaigus on nüüd väga suur osa minu elust, olen ka selle blogi suuresti elule suhkruhaigusega pühendanud. Panen kirja enda emotsioonid ja kogemused ning siiralt loodan, et minu läbielatu aitab teisigi uusi ja vanu diabeetikuid. Loodan, et Anxi blogist leiavad kaaskannatajad kasulikku infot ning sooja tunde, et nad ei ole selles kõiges üksi.
Minu jaoks on üllatav, et kuigi diabeet on niivõrd levinud haigus ning iga 11. inimene Eestis on suhkruhaige, on inimeste teadmised (ega enne diagnoosi ei olnud ka mina mingi erand) väga kesised. Kõik teavad nagu midagi, aga samas ei tea ka. Minu missioon on teha teavitustööd ning tõsta kaaskodanike teadmisi diabeediga seonduvast. Et inimesed oskaksid märgata ja hoolida enda ning oma ümberkaudsete tervisest.
Ole sa diabeetik, diabeetiku lähedane või lihtsalt „asjaarmastaja“, võid minuga alati pablamata ühendust võtta. Oleksin mega rõõmus, kui teie, mu ilusad ja head lugejad, jagaksite enda mõtteid ja küsimusi.
