top of page

Jah - ma olen covidi katsejänes #vaktsineeritud


Mina olen vaktsineeritud. Juba 2 nädalat. Kõik sai alguse 4. märtsil, kui minu perearstikeskusest helistati ja küsiti, kas tahaksin end vaktsineerida. Kõne oli suht lühike – piirdus kiire jaatava vastuse ja visiidi kokkuleppega järgmise päeva hommikuks kell 8.20. Midagi eriskummalist vaktsiinijärgsel perioodil ei toimunud ning kõrvaltoimed olid täpselt need, mida mulle lubati.


The Action


Reede hommikul vantsisin perearstikeskusesse, kus oli päris palju patsiente ootamas ja neid lisanudus pidevalt juurde. Ka süsti saamine käis kiiresti – kutsuti kabinetti, tehti süst, anti AstraZeneca infoleht kaasa ja paluti ooteruumis 15 minutit oodata. Ausalt öeldes see ootamine oli suht pingeline, sest ruum oli rahvast täis ja mõned ootajad ei saanud isegi istuda kuskil.


Kõrvaltoimed


Hulluks läks täpselt 12 tundi hiljem, kui nagu välk selgest taevast tabas mind 38,5 palavik. Kehatemp tõusis tõesti väga kiiresti. Tänu iga-aastasele gripivaktsiinile polnud mul iidamast ajast palavikku olnud, mistõttu ei osanudki kuidagi väga käituda. Saabuv öö oli muidugi õudne – külmavärinad ja meeletu higistamine saatsid mind koidikuni. Hommik ei olnud õhtust targem, sest palavik saabus kolme-neljatunniste intervallidega üha uuesti. Kui paracas oma mõju kaotas, oli palavik jälle platsis. Nii laupäeva õhtuni välja, kuni esimestest kõrvaltoimetest 24h hiljem palavik nagu võluväel mind jäädavalt rahule jättis. Paar päeva hiljem kadusid ka higistamine ja valulik süstekoht.




Mul oli väga asjalik personaalne põetaja Emil, kes niisutas mu pealappi, tegi süüa ja pahandas naabritega, kui läbi lae köögilauale tilkunud vedelik mu palavikuund segas. Tal olid ka omad kasud mängus, sest täpselt siis oli suur spordinädalavahetus, kui televusser mängis kergejõustiku EM-i ja laskesuuska. Minu parematel hetkedel ta isegi väga armsalt soovis, et ma oleks haige edasi, et ta spordi vaatamise asemel kööki koristama ei peaks.


Diabeet ja vaktsiin


Kui rääkida veresuhkrutest, siis alguses ma arvasin, et veresuhkur püsib tavalisest kõrgem, sest olin ise laisk. Ja seda ma olin ka. Aga kui vaktsineerimisest nädal hiljem alles veresuhkur tavalise juurde tagasi pöördus, sain aru, et vaktsiin hoidis keha stressis, mis oli kõrgete suhkrute indikaatoriks. Minu jaoks kõrge tähendab siis 9-13. Ma selles osas midagi väga ette ei võtnud ja lasin lihtsalt kulgeda. Võib-olla järgmine kord on meeles isegi baasinsuliini tõsta. Eks näis.



IG vaktsiinilood


Jagasin enda kogemust ka enda instas ja postitused on endiselt leitavad Vaccinekroonika highlightside alt. Mu kogemus muutus kordades lihtsamaks, kui inimesed hakkasid enda läbielatut minuga jagama ja olen ääretult tänulik, et nad seda teha raatsisid.


Mina pole arst!!


Minult on küsitud, kas ma soovitaks neil ennast vaktsineerida. Minu üldine seisukoht on, et kui võimalus avaneb, vaktsineerimisele JAH! Üleüldse mulle vaktsiinid meeldivad - olen pungil ka puukentsefaliidi- ja gripivaktsiini. Mul ei ole selle vastu ka midagi, kui inimesed tunnevad, et vaktsineerimine pole nende jaoks. Mul puudub igasugune meditsiiniline taust ja ligipääs inimeste haiguslugudele, mistõttu mina ei saa personaalselt kellelegi seda soovitada. Mul on siiralt hea meel, kui mind peetakse inimeseks, kellega saab ja võib neid asju arutada, aga kahjuks oskan ma rääkida vaid enda kogemustest ja kogu läbielatu on väga individuaalne. Neid küsimusi tuleb ikkagi oma arstiga arutada.


Minu teod loevad!


Ma olin nõus suuresti ühel põhjusel. Ma tahan elada taas normaalset elu ja anda enda panus selle tõeks saamisel. Ma ei taha istuda, mitte midagi teha ja lihtsalt loota, et praegune olukord iseenesest unepuruks muutub. Ja ma tõesti ei taha, et normaliseerumise hinnaks on hunnik elu või tervise kaotanud inimesi, kartes, et mina või minu lähedased siit ilmast lahkujate seas on. Majandust võiks turgutada küll, aga mitte matusebüroode vahendusel.


Ma olen põhimõtteliselt võtnud seisukoha, et ma usaldan teaduspõhist meditsiini ja oma ala eksperte. Isegi kui mul oleks see aeg ja viitsimine, ei suudaks ma iial oma vabast ajast kõike olemasolevat informatsiooni läbi lugeda, analüüsida, aru saada, kontrollida autorit, rahastust, motiive jne. Minu põlve otsas tehtud uurimistöö pole kuidagi võrdne ekspertarvamusega, kes on oma elu teadusele pühendanud.


Mu eesmärk ei ole kellegi veendumusi muuta või laskuda arutellu, kas koroonaviirus on päris või mitte. Ma tahan lihtsalt käia väljas söömas, minna reisima ja külastada oma vanavanemaid kartmata, et neile soovimatu kingituse külakostiks kaasa viin. Igaüks meist võiks leida oma viisi, kuidas üheskoos siit mustast august välja saaksime ronida, mitte käed rüpes istuda ja valitsust igas nende otsuses või otsustamatuses süüdistada.

bottom of page