3 nädalat iseseisvat diabeeti



Juba ongi kolmveerand kuud haiglast välja saamisest möödas ning olen pidanud iseseisvalt majandama. Ei saa öelda, et oleks olnud vaid lust ja lillepidu. Olen veel töölt haiguslehel, mistõttu on olnud mul päris palju vabadust end uue eluga tavapärastes situatsioonides proovile panna. Olen püüdnud elada võimalikult tavapärast elu just mõttega, et hetkel on veel diabeediõe ja endokrinoloogiga (arst, kes tegeleb sisenõrenäärmete haigustega, näiteks suhkruhaigus ja kilpnäärmehaigused) päris tihedalt vestlusi ja visiite toimunud ning küsimuste tekkides on veel hea täpsustusi teha. Kuna hetkel on päris palju erinevaid teemasid, millest tahaksin rääkida, püüan hakata veidi tihedamalt kirjutama, et postitused liiga pikaks ei kujuneks.


Väga kiire loetelu - mis tehtud, mis teoksil


Viimased 3 nädalat on väga tihedad olnud. Juba on sellesse aega mahtunud Kerttu sünnalõunasöök, kursaõe soolakas, Emiliga Viru raba, Keila joa ja Kloogaranna tripid. Oleme jõudnud ka 2x maal käia, mis kätkesid endas Tartus hängimist, üle pika aja Shooti ja Trepi külastusi, soengu värskendamist, maal vanemate aitamist, Emili väikese õe Mia lasteaia lõpupeol osalemist, erinevaid tiksumisi Emili sõpradega ning Jakko jetiga sõitmist. Olen ka heegeldanud ja LÕPUKS sain ka uut miniKorelat vaatamas ja nätsutamas käia.


Btw 1 - kui keegi tahab, et ma ka talle midagi heegeldaks, võib vabalt teada anda. Mul on aega ja viitsimist.

Btw 2 - seekord käisin oma nõo juures juuksuris ning kokkulepe jäi, et teen talle tiba reklaami ka. See kusjuures pole siin mingi onutütre/täditütre poliitika, sest Kristin tegelt ka teeb oma tööd mega hästi ja südamega. Leiate ta Tartust ilusalongist Sikkim (Vanemuise lähedalt) või feissist nimega Kristin Ilves (juhtumisi on see ka tema päris nimi). Kindel Anxi garantii!



Esimene madalam veresuhkur


Veresuhkur on mul endiselt pigem kõrge ning nüüd homsest loodetavasti saan uued või täpsemad instruktsioonid, kas ja kuidas midagi muuta, et suhkru stabiilsemalt madalamaks saaks. Diabeetiku veresuhkur võiks jääda 5-7 mmol/l vahemikku, mis on suhteliselt sarnane terve inimese veresuhkru tasemele, kuid nii normaalne on see olnud mul vaid üksikutel kordadel. Enamasti püsib see umbes 10 või kõrgema juures. Diabeetikule ohtlik veresuhkru tase on alla 4. Veresuhkrut mõjutavad erinevad tegurid – toit, füüsiline liikumine, insuliiniannused, kuum ilm jne. Kuna veresuhkur on mul kõrge, siis diabeediõe soovitusel olen julgemalt vajalikust insuliinikogusest suuremaid portsjoneid süstinud ja vahepalasid vahele jätnud. Pühapäeval langes mu veresuhkur esmakordselt tasemele 4,9. Kõik tingimused veresuhkru langemiseks olid täidetud – päikese käes töö rügamine, hommikune suurem insuliiniannus, vahepala mitte söömine ning hiljem ka saunaskäik. Midagi hullu sellest ei olnud, lihtsalt oli veidi hõre olla ning mõjuv põhjus, miks mõned viinamarjad süüa ja tööst kõrvale hiilida. Jumal tänatud, et rohkem tööd teha ei saanud, sest juba mõnetunnisest rabistamisest on täna terve keha kange.


Puust ja punaseks - mida siis diabeetik ikkagi sööma peaks?

Selle aja jooksul on minu lähedased väga palju küsinud minu toitumise kohta. See on kõige rohkem segadust tekitanud ka minu enda jaoks. Toitumisega ütleksin, et olen päris korralikult toimetanud. Nagu eelmine kord mainisin, võivad diabeetikud kõike süüa. Seda ma ka olen teinud. Kuuldavasti ei jälgi paljud nii täpselt oma toidukordi, kuid olen arvamusel, et pigem harjutada kohe alguses end õigesti toituma. Lõppeks on õige toitumine ikkagi kõige alus ka tervel inimesel. Olen söönud tervisliku toidu kõrval ka rämpsu ja maisutusi - burxe, friikaid, kooke, jäätiseid, šokolaadi. Kuigi mu toidulaud on olnud väga mitmekesine, olen söömisel kellaaegu väga täpselt jälginud. Siiski, ei ole see olnud meelakkumine ei otseses ega kaudses tähenduses... Et diabeetiku toitumisest selgemat pildi luua, seletan lahti, mida peaks jälgima. Kõik võiksid vähemalt teoorias teada taldrikureeglit, kus ühe veerandi võiks moodustada teraviljatooted või kartul, teise veerandi liha- või kalatooted ning poole taldrikust köögiviljad ja salatid. See on üks peamisi juhtnööre toidukordi kombineerides.


Haiglast tulles anti mulle minu kehakaalu ja pikkust arvestades kaasa toitumissoovitus. Sel hetkel kaalusin umbes 61 kg ja olen 163 cm pikk, seega võiksin päeva jooksul süüa 16-18 LEIVAÜHIKUT. Mis on leivaühik? 1 leivaühik=10-12g süsivesikuid, mis on näiteks 1 keskmine keedukartul(75g), 1 klaas piima(250ml), pool viilu leiba(25g), pool keskmist banaani(80g) või 10 maasikat(160g). Paljud ei kasuta leivaühikute süsteemi, vaid arvutavad süsivesikute kogust. Pakenditel on kirjas 100g toitumisalane info ning selle järgi saab arvutada, palju konkreetses tootes süsivesikuid on. Näiteks kohupiimakreem kaalub 150g ning 100g sisaldab 13.5g süsivesikuid. Sel juhul tuleb korrutada süsivesikute hulk sajas grammis toote kaaluga ning jagada sajaga, mis teeb selle sama kohupiimakreemi süsivesikute hulgaks 20,25, mis on omakorda 2 leivaühikut. Mina toimetan mõlematega. Kui süsivesikute hulk on kirjas, arvutan neid ning kui ei ole, lähtun leivaühikute süsteemist. Haiglast anti mulle kaasa hunnik materjale diabeedi kohta ning mõndades on täpselt kirjas grammide ja leivaühikute suhe, mida samuti järgin. Insuliini süstides tuleb arvestada toidueelse veresuhkru tasemega, söödavate leivaühikute kogusega ning päevase füüsilise koormusega. Süsteemi mõistes peaks arvutamine iseenesest lihtne olema, kuid alati kahjuks nii pole.


Süsivesikuid sisaldavad teraviljatooted, kartulid, piim, keefir, puuviljad, mahlad, erinevad maiustused. Süsivesikud jagunevad veel omaette kahte leeri – kiiresti imenduvad süsivesikud ja aeglaselt imenduvad süsivesikud. Aeglaselt imenduvaid süsivesikuid sisaldavad näiteks leib, puder, kartulid. Kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldavad näiteks karastusjoogid, magusad mahlad, suhkur, kommid. Tavatoidukorra juures on eelistatud aeglaselt imenduvad süsivesikud, kuid kui veresuhkur on väga madal, tuleks tarbida kiireid, et veresuhkrut kiiresti tõsta. Levib müüt, et süsivesikud on halvad ning neid peaks vältima. Nii see pole. Peaks lihtsalt jälgima, milliseid süsivesikurikkaid toite süüa ning kui palju. Ka mina olin varasemalt harjunud sööma vaid liha ja salatit, mistõttu nüüd iga toidukorra juurde süsivesikuid leida on üks kõige tüütumaid ülesandeid. Kuna olen hommikuti võileibade sööja, ei teki sellega hommikusöögil raskusi. Küll aga õhtu- ja lõunasöögi puhul. Ma ei ole kuigi suur riisi, kartulite või leiva fänn, mistõttu püüan rohkem tarbida puuvilju ning piima või keefiri. Vahepaladeks eelistan enamasti puuvilju, pähkli-rosina mixe või eriti harva valmistan kerge võileiva. Nagu allolevalt on näha, on toidukordi päeva jooksul päris palju, mistõttu nälga kannatama ei pea. Toidukordade ajal või vahel võib süüa köögivilju nii palju, kui hing ihkab. Näiteks möödunud reedel, kui päevased tavalised toidukorrad olid söödud, aga Kaisa poole jõudsime alles 4 ajal öösel, olin endale kaasa ostnud paki porgandeid, mida näksida.


Diabeetiku survival kitis peab kindlasti olema alati kiiresti imenduvaid süssareid ehk parimad on näiteks glükoosikommid, klaaskommid, limonaadid või mahlad. Meie peres on ka neid päris palju igale poole poetatud, aga hetkel on need rohkem Emili rõõmuks maiustused, mida ta suht süüdimatult nosib, kui mulle ellujäämiseks vajalikud „ravimid“. Kui oled inimene, kes veedab diabeetikuga tihedalt koos aega, oleks mõistlik ka endale midagi nendest kotti pista, et hädaolukorras kangelaseks saada!


Minu päevane toidukordade jaotus koos näidismenüüga:


9.00 HOMMIKUSÖÖK: 4 leivaühikut (40-48g süsivesikut) - kahekordne võileib mitmeviljapaladega, suitsuvorst, muna, kurk, juust, kartulikaste, kohv, FIT kohuke.

11.00-12.00 VAHEPALA: 1 leivaühik (10-12g süsivesikuid) - pool banaani (80g)

14.00 LÕUNASÖÖK: 5 leivaühikut (50-60g süsivesikuid) - 2 kartulit, hakklihakaste, porgandi-ananassi salat, klaas piima, 1 keskmine apelsin (200g)

16.00-17.00 VAHEPALA: 1 leivaühik (10-12g süsivesikuid) - 26g pähkli-rosina mixi

19.00 ÕHTUSÖÖK: 4 leivaühikut (40-48g süsivesikut) - kala, värske salat, 80 g riisi, sidrunivesi, Nopri kohoke šokolaadiga.

21.00-22.00 VAHEPALA: 1 leivaühik (10-12g süsivesikuid) - 9 viinamarja (70g)


Esimesed 2 nädalat pidasin väga täpset toidupäevikut, mida ja kui palju sõin. Diabeediõe visiidil Tallinnas vaatasime selle koos üle ning õnneks sain süsteemile pihta juba alguses, mistõttu menüü osas õnneks midagi veel rohkem muutma pole pidanud. Toitu valida ja valmistada pole liiga keeruline, kuid õigeid insuliinikoguseid selle kõrvale aga küll.


Kõige raskem on toitu arvestada siis, kui olengi väljas söömas või on laiskus peal ning tellin koju. Selle aja jooksul olen palju liikumises olnud, mistõttu on väga palju tulnud ette olukordi, kui tuleb väljas süüa. Kahjuks paljudes kohtades ei ole kirjas toitumisalast infot, et saaks selle järgi insuliinikoguseid arvutada. Tegelikult ei oleks seda toidukohtadel raske teha, sest enamustes kohtades on väga täpselt välja arvutatud, kui palju mingeid toiduaineid portsjoni kohta on. Seni olen vajaliku informatsiooni saanud kätte vaid McDonaldsi ja Circle K kodulehtedelt. Sellele võiksid tähelepanu pöörata kõik toidukohad, kuid eriti ootaks seda suurematelt kettidelt ja just tanklatelt. Kui arvestada pikema sõiduga Tallinnast Kanepisse või mujale, tuleb igal juhul teha vahepeatuseid. Eriti siis, kui sõidan üksi. Kõige mugavamad peatuskohad ongi sõidu keskpaigas olevad Alexela, Olerex ja Circle K. Kahjuks ei ole Olerex ega Alexela toitumisalast informatsiooni avalikuks teinud (vähemalt mina ei ole suutnud leida), mistõttu enda mugavust arvesse võttes valingi alati Circle K, kuigi Alexela juurde on nii vahva ja mõnus peatuspaik loodud... Aja möödudes tekib kindlasti parem arusaamine, teravneb silmamõõt ning mõistmine, mis toidud kuidas mõjuvad, aga mida senikaua peaks tegema? Toitumisalase info üles märkimine on väike töö, et teha väga suure grupi inimeste elu kordades lihtsamaks, sest lisaks diabeetikutele endile on sellega seotud ka nende pered ja paljud teised inimesed, kes muudel põhjustel oma toitumist pingsalt jälgivad. Kui tead toitlustusettevõtteid, kes toitumisalase info on välja toonud, hit me up!


Uues maailmas orienteerumine

Mille eest mind on mitmelt rindelt ka hoiatatud, on see, et suhkruhaigusega toimetulekul ei ole ühte õiget viisi ja erinevad inimesed soovitavad erinevaid lahendusi. Tuleb harjuda ja vaadata, mis endale kõige paremini sobib. Uue diabeetikuna on see päris raske olnud, sest kui ise ei tea, siis tavaliselt googeldad või küsid kelleltki, kes võiks teada. Erinevad soovitused olid juba haiglas, kui arst palus alati kogu toidu ära süüa, kuid diabeediõde ütles, et ei pea tegelikult kõike sööma. Samamoodi jagunevad soovitused insuliini süstimise osas, kas peaks enne või peale söömist seda tegema ning vahepalade söömise kohta, kas peaks ikkagi neid sööma, kui veresuhkur niigi kõrge või ei ole vaja... Suht pikalt süstisin insuliini vaid peale sööki, kuid nüüd olen ka enne sööki süstinud, kuna olen väga aeglane sööja ning tegelikult ma põhimõtteliselt alati tean enne alustamist, kui palju ja mida ma söön. Vahepalasid olen hakanud nüüd viimase nädala jooksul vahele jätma. Erinevate soovituste kuulamine on väga frustreeriv ning on endiselt olukordi, kus vägisi tuleb nutt peale, sest üksi kõike mõelda ja arvestada ja vastutada on ikka väga hirmutav. Siinkohal on paslik taaskord tänada kõiki ümberkaudseid – elukaaslast, vanemaid, sõbrantse, Piretit ja Mari-Liisi, kes on igapäevaselt suureks toeks ja abiks olnud nii moraalselt, finantsiliselt kui tehniliselt nõu andes, toidukordi arvestades ning isegi süstimist meenutades. Suur tänu ka kõigile teile, kes olete huvi tundnud ja kauneid soove soovinud! Ma olin meeletult üllatnud, kui paljud mulle peale eelmise postituse ilmumist kirjutasid ja üldse wow, äge, et üldse lugeda viitsite! Südame teeb mega soojaks.


Kuidas edasi?


Järgmistes postitustes püüan rohkem oma muud elu kajastada, aga samas peatuda ka muudel aspektidel, mis diabeetikute elu nö tavalisest elust eristavad. Kuna suhkruhaigus on üpris levinud, soovin, et inimesed oleksid igapäevaselt teadlikumad sellega seonduvatest eripäradest. Tihti võib diabeetiku elu päästmine olla just kellegi teise kätes, kes teab ja oskab märgata hädasolijat. Suures osas ka isekusest, et kui pilti hakkan kuskil taskusse viskama, olen omalt poolt teinud kõik, et pealtnägijad teaksid, mis toimub ja mida teha. Lisaks tahaksin, et kas vanadel või uutel diabeetikutel, kellel niivõrd suurt turvavõrku pole kui mul, teaksid, et minu poole võib alati pöörduda kas nõu küsimiseks või niisama tsäägatamiseks. Alati on hea, kui tead mõnda saatusekaaslast, kes mõistab toimuvat samal tasemel. Kuigi meie lähedased väga püüavad mõista, uurida ja kaasa elada, siis lõpuni ei saa ega peagi nad selles sees olema. Nemad ei jälgi 24/7, mida ja kui palju me sööme, ei tunne hirmu madala veresuhkru pärast koomasse vajumise ees või pideva kõrge veresuhkru tõttu pimedaks jäämist. Diabeet on meiega absoluutselt igal eluhetkel ning pidevast arvutamisest ja planeerimisest maha laadimiseks võib piisata juba teadmisest, et on olemas inimesed, kes on samas supis.


Jätkates traditsiooni ja täites oma lubadust lisada pildid meie uuest autost, siis siin on näha Emilit Korelate häärberi hoovis väga isukalt autot pesemas.